Surfamise ohutus: 7 viga, mis põhjustavad 90 % algajate õnnetustest
Kontrollige enne vette sõudmist surfuolusid ja ilma. Õppige tagasivooluseid ära tundma — need näivad vaiksete, tumedate kanalitena murdlainete vahel. Ärge surfake kunagi üksinda, soojendage end rannas alati üles ning kontrollige enne iga sessiooni oma leash-rihma ja lauda kahjustuste osas.
Kontrollige enne vette sõudmist surfuolusid ja ilma. Õppige tagasivooluseid ära tundma — need näivad vaiksete, tumedate kanalitena murdlainete vahel. Ärge surfake kunagi üksinda, soojendage end rannas alati üles ning kontrollige enne iga sessiooni oma leash-rihma ja lauda kahjustuste osas.
Definitsioon
Surfu ohutus tähendab tagasivooluste (rannast avamere suunas voolavad veekanalid) mõistmist, mitte kunagi üksinda surfamist, varustuse kontrollimist enne iga sessiooni ning olude sobitamist oma oskustasemele. Enamik õnnetusi on põhiteadmiste olemasolul välditavad.
Probleem
Ookean näib ahvatlev, kuid peidab ohte, mida algajad ei näe. Tagasivoolused kisuvad Teid rannast eemale, madalad liivamadalikud muutuvad päevast päeva ning Teie leash-rihm võib katkeda kõige halvemal hetkel. Ilma põhiliste ohutusteadmisteta muutub lõbus sessioon hädaolukorraks.
Kuidas see toimib
Tagasivoolused on surfupäästete peamine põhjus. Need tekivad, kui lainetega randa lükitud vesi voolab kanali kaudu tagasi merre. Tagasivoolus ei tõmba Teid vee alla — see tõmbab Teid rannast eemale. Oluline on jääda rahulikuks ja ujuda rannajoonega paralleelselt, kuni olete tagasivoolusest väljunud, ning seejärel kasutada murdlaineid randa tagasipääsemiseks. Lisaks tagasivoolustele ohustavad surfajaid kokkupõrked teiste surfajate või enda lauaga, hüpotermia külmas vees ning lihaskrambid, mis tekivad soojenduseta sõudmisel.
Lahendus
Enne vette minekut veetke rannas 10 minutit: jälgige lainete mustrit, tuvastage, kus tekivad tagasivoolused, ja valige ohutu sisenemispunkt. Venitage õlgasid, selga ja jalgu. Kontrollige leash-rihma kinnitust ja veenduge, et Teie laua servas ei oleks teravaid kahjustusi. Sõudke välja selge väljapääsuplaaniga ja jälgige pidevalt oma asukohta maamärkide suhtes.
Peamised võrdlused
Meie soovitus
Läbige enne esimest sessiooni surfamise ohutuse koolitus või lugege läbi ookeaniohutuse põhitõdede juhend. Kandke kaasas vilet ja surfake koos kaaslasega. Kui Te pole olude osas kindlad, ärge minge vette — lained on homme samuti olemas.
Korduma kippuvad küsimused
Mida ma peaksin tegema, kui satun tagasivoolusesse? ▼
Püsige rahulik, säästke jõudu ja ärge võidelge voolusega. Ujuge rannajoonega paralleelselt (piki rannikut), kuni olete tagasivoolusest väljas, seejärel kasutage laineid randa tagasipääsemiseks. Vajadusel andke märku, tõstes ühe käe üles.
Kuidas tagasivoolust ära tunda? ▼
Otsige murdlainete vahelt rahulikuma, tumedama veega kanalit. Vaht või praht, mis liigub avamere poole, või lünk lainete rivis osutab samuti tagasivoolusele. Ülessegatud liivast tingitud muutunud veovärvus on samuti märgiks.
Kas üksinda surfamine on ohutu? ▼
Alati on ohutum surfata koos vähemalt ühe kaaslasega. Kui Te peate tingimata üksinda surfama, valige rahulik lainekoht, andke kellelegi rannas teada, kuhu kavatsete minna, ja püsige oma võimete piires. Kandke telefoni veekindlas ümbrises.
Kuidas vältida oma lauaga teistesse põrkumist? ▼
Ärge laske lainete vahel laual kunagi lahti — hoidke seda alati ühe käega kinni. Kui Te lauast maha põrgite, katske oma pea kätega ja kerige kokku. Valige esimeseks aastaks pehme või täispuhutav laud, näiteks afarer, et vigastuste riski minimeerida.
Millal ei tohiks minna surfama? ▼
Ärge surfake, kui lained ületavad Teie oskustaset, kui kehtib tagasivooluse hoiatus, kui on äike, kui Te olete liiga väsinud või kui Te olete tarvitanud alkoholi. Tunnetage oma piire ja austage ookeani.